Elektrooniline valimine jätab endast samasugused jäljed kui sportlase tulemuse parandamine keemiliste vahenditega ehk dopinguga. Valimiste logifailides on uskumatuid tõendeid vanade ja nobedate elektrooniliste valijate kohta.
Eesti oli uhke oma suusatajate Andrus Veerpalu ja Kristiina Šmiguni medalite üle, sest neid treenis reformierakondlane Mati Alaver. Mõlemad suusatajad tegid 2007. valimiste eel postkaardi koos tookordse majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaarega. Nende võidusära jagus ka teiste poliitikutega koos pildistamisele.
Eesti poliitikas on kõige järjekindlam elektrooniliste valimiste rakendaja olnud Eesti Reformierakond. Nad said tagasilöögi seoses ilmsiks tulnud sisevalimiste võltsimisega, kus Kristiina Ojulandi ja Einar Valbaumi poolt andsid Oravavõrgus hääli sundparteistatud liikmed. Need inimesed olid külastanud Reformierakonna kampaania käigus mõnda “tervisebussi” ja kontrollinud oma tervist(räägitud on silmadest). Selle käigus andsid nad oma isikuandmed. Reformierakond tegi neist oma liikmed, kelle kontaktid olid piirkonna juhtide hallatavad e-mailid. Tavaliselt kujuga inimese nimi ät hot.ee. Nende liikmemaksu tasumine käis läbi samade piirkonna juhtide, et sundparteistatud inimene ise ei saaks kunagi teada enda sattumisest Reformierakonna liikmeks. Sellist süsteemi saab rakendada ka päris valimistel, sellest olen kirjutanud 2013. aastal: Vabariigi Valimiskomisjoni ja Reformierakonna e-valimised on võltsitavad
Elektroonilise hääletuse ja Reformierakonna võltsitud sisevalimiste läbiviimise muster on sama, kus inimene võib enese teadmata saada elektrooniliseks valijaks. Tema identiteeti saab ära kasutada, sest jaoskonna sarnaselt seda ei kontrollita. Kaardi ja koodide üleandmisega võib 16-aastane koolipoiss olla 98-aastane naine.
100 % valimine 94+ vanuses
Eesti elektroonilistest valimistest on logifailide analüüs 3 viimase valimise kohta: KOV 2013, EP 2014 ja RK 2015. Kuna selle teostajad on 2/3 ulatuses ka tarkvara valmistanud firmaga seotud ja 1 juhul lausa Elektroonilise Hääletuse komisjoni liige(Heiberg), siis on üllatav, et isegi nii palju anomaaliaid tuli graafikutega välja.
See on fakt logifailide analüüsist (autorid Heiberg, Parsovs, Willemson, 2015), et naistel vanuses 94+ on 4-6 sünniaastat järjest, kus valimistel osalemine oli 100 %, seda just e-valimistega. Viimati olid e-valijad kõik naised vanuses: 98, 99, 102 ja 104 aastat( sünniaastad 1911 kuni 1917). Euroopa Parlamenti valisid 2014. aastal 100 % hääleõiguslikest naistest e-valimistega vanuses: 94, 97, 98, 99, 101 ja 103. 2013. KOV valimistel olid 100 % valimisõiguslikest naistest e-valijad vanuses 97, 98, 100, 101. See pole usutav, et 1911. sündinud naine on paadunud e-valija. Lisaks veel nobenäpp, kes valib vähemalt 2 minutit nobedamini kui 18-32 aastased keskmiselt (need valisid 3 minutiga).
Järgnevalt graafik, mis näitab naiste osalemist valimistel ja kui paljud neist tegid elektroonilise valiku. Pöörake tähelepanu, et vanuses 94 ja üle on mitmed sünniaastad järjest, kus valimistel osalemine oli 100 %. See tähendab, et kõik valimisõigusega naised ka valisid ja kasutasid selleks just nimelt elektroonilist hääletust.
Kriitika teadustööle. Logifailide analüüs on ainult naiste kohta. Puuduvad andmed meeste kohta. Äkki oli seal veel jubedam pettuse ilming, kus mehed vanuses 80+ olid kõik 100 protsenti elektrooniliselt valijad?
Kui arvate, et väga vanu inimesi on vähe või lausa ülivähe, siis see pole tõene. Varasemast olen rääkinud faktist, et 91-aastaseid e-valijaid(nii naisi kui mehi) oli arvuliselt rohkem kui 18-aastaseid(.
Vanad on nobedad valijad
Lisaks Konstantin Pätsi aegses Eesti Wabariigis hääleõigust omanud ja praeguseks väga vanaks elanud naiste lembusele elektrooniliselt valida, hakkavad vanad inimesed silma ka ülimalt nobedate näppudega. Teadaolevalt oli Eesti vanim elektrooniline hääletaja 104-aastane naine. Tema sooritas e-hääletuse alla 35 sekundiga. Võrdluseks olgu toodud, et peaminister Taavi Rõivas kulutas mobiil-ID kasutamisega vähemalt 1 minuti. Keskmiselt 3 minutit kulus valijatel vanuses 18 kuni 32-eluaastat. See on ju absurd, et internetiga koos kasvanud inimesed on 2 minutit aeglasemad (uimasemad) kui neist umbes 80 aastat vanemad hääletajad. Midagi sama uskumatut kui oleks 60 aastane suusavõistluse võitja.
Graafikul olid koos nii naised kui mehed aga kahtlane on selge langustrend eakate inimeste kiire valimisega. Mina ei ole veel kohanud mõnda teist näidet, et vanal inimesel oleks kiirem lugemine, reageerimine või liigutused. Logifailide andmed näitavad seega, et eakata inimeste identiteediga teostasid hääletuse hoopis teised inimesed, kes olid neist nooremad. Nad ei olnud nende vanade inimeste lapsed, kes oleks keskealised ja kelle näppudega kulus selgelt rohkem aega.
Muidugi on võimalus, et ka pensionär saab korduva harjutamisega kiireks valijaks. Sellele räägib vastu fakt, et korduvaid hääli ehk uuesti hääle andmist, oli väga vähe. Viimastel valimistel oli korduvaid hääletamisi järgnevalt:
KOV2013: 1.93% (2586 valijat), EP2014: 1.69% (1743 valijat), RK2015: 2.29% (4034 valijat)
Elektroonilise valimise võlu teatud parteidele ongi, et valija isikut ei tuvastata, sest kaart ja koodid on üleantavad ning hääli saab anda 153 tundi järjest ööpäevaringselt. Inimene ei näe ega saa teavitust, et tema ID-ga on hääl antud. Seda ei avasta kuni ise ei lähe 1) e-valima või 2) jaoskonda valima. Selline valijate isikute kuritarvitus avastati Reformierakonna sisevalimistel.
Mis saab kui teha küsitlus nende 94+ vanuses naiste seas, et paljud neist tunnistavad elektroonilist hääletamist? Kahjuks ei ole selleks vajalikud andmed avalikud. Kuid kõik, kes te teate väga vanu naisi(praeguseks 97+), siis küsige neilt elektroonilise hääletuse kohta viimased 3 valimist.
Lisatud allikas(13.10.2017) https://cybersec.ee/2015/12/21/log-analysis-of-estonian-internet-voting-2013-2015/ ja fail slides_logmon.pdf
Aitäh. Kóigile arusaadavalt räägitud ja vajalik info e-valimiste tagamaast.
Kust täpsemalt Sa selle graafiku naiste valimisaktiivsusest vanuse lõikes leidsid. Mul on viidatud artikkel hetkel lahti ja ma küll sealt (lk. 31) sellist infot ei leia.
“Keskmiselt 3 minutit kulus valijatel vanuses 18 kuni 32-eluaastat. See on ju absurd, et internetiga koos kasvanud inimesed on 2 minutit aeglasemad (uimasemad) kui neist umbes 80 aastat vanemad hääletajad. Midagi sama uskumatut kui oleks 60 aastane suusavõistluse võitja.”
Mina, 29. aastane internetiga yles kasvanud noormees, e-hääletasin kindlasti oma 3 minutit, sest esiteks, võtsin aega, et eelnevalt tehtud otsus oleks ikka täiesti läbimõeldud, ning teiseks, tahtsin olla 100% kindel, et valin ikka konkreetselt seda inimest, keda soovin (ilmselt toda 104-aastast keegi aitas ka kõrvalt vist?). Mulle näiteks yldse ei meeldinud see, et hääletusprogramm ei andnud mingit konkreetset teavitust (peale QR-koodi, mille lugejat mul parasjagu mobiilis ei olnud). Lõpuks tahtsin igaks juhuks yle hääletada, mida ka tegin. Kas see oli minus pakitsev skeptilisus? Ei tea. Pigem usalda, aga kontrolli metoodika… Äkki just noored tahavad olla eriti kindlad? :)
See on täiesti ebareaalne , et sellises vanuses inimene sooritaks arvutis midagi ja veel nii kiiresti. Minu töö on seotud ka sellises vanuses inimestega ja näen igapäevaselt mida nad suudavad. Mõni nendest ei suuda välja öelda oma eesnimegi , mõni neist seda isegi enam ei mäleta aga valivad e-hääletusel üli kiirusel- see ei ole absoluutselt võimalik. Siin on tegemist kindlalt pettusega. Kindlasti käisid ka nobedasti ise valimas inimesed kes on tunnistatud teovõimetuks!!!!!
Mul on praktiline idee – organiseeriks valimised nii, et kõik hooldekodud oleks eraldi valimisjaoskonnad. Sel juhul paistaks poliitiliselt motiveeritud susserdamine paremini välja.
Nonoh. Arvan, et sellises vanuses ei kasutata e-valimisi armastusest infotehnoloogia vastu, vaid rohkem soovist valida kodust lahkumata ja valimiskasti kärutajatele tüli tegemata. Kui kõrval istub noorem abiline, kes juba valinud ja seepärast korduskatsel kiirem on, siis on ju täitsa usutav.
Muidugi, arvestades kuidas vanurite pangakaardid on vahel nende eest “hoolitsejate” käes ja kasutada, siis võib tõesti ka sedalaadi pettust olla, kus lähedane vanuri eest valib.
Enamus vanuritest ei oska arvutiga mitte midagi teha, on väike osa, kes töö tõttu olid sunnitud selle selgeks õppima, aga vaatamata sellele olen käinud ja käivad ka tuttavad pensionärid ikka jaoskonnas hääletamas. Meie põlvkond on harjunud sellega, valimas tuleb käia. See vanurite e- hääletamise jutt on jama, meie põlvkond ei usalda midagi, mida ei saa käega katsuda ja selle pärast käimegi pabersedelil hääletamas.
mina kysisin yle 90 a vanadekodus viibiva proua käest, ta ytles, et ei saa yldse hääletada, kuigi tahaks, sest id kaart on vanadekodu juhataja šeifis, ta ei pääse oma id kaardile ligi