Panite tähele, et presidendi valimine on Riigikogus jätkuvalt paberi ja valimiskastiga? Neil on tööalaselt infosüsteem, kus antakse elektrooniliselt hääli eelnõudele ja see võimaldab ka salajast valimist (saali tablool kuvatakse valikute summat, mitte toolide värvi). Maksis kindlasti sadu tuhandeid. Tegelikult on paber ainus viis salajaselt hääletada ja valimiskabiin tagab valijale vabaduse (teda ei meelitata ega ähvardata, sest ta ei saa oma valikut tõestada). Sedeleid ja valimiskasti saab lõpmatult lugeda ja filmida, ilma turvariski põhjustamata(valija vabadust, salajasust), tulemust avalikult lugeda ja korduslugeda ning see on palju kordi odavam arvutiga valimisest.

Toon välja peamised eelised presidendi hääletamiseks paberist sedelitega:
1. Jaoskonnas toimub valimine valimisametnike nähes ja see välistab hääletaja mõjutamise.
2. Jaoskonnas paberil valimine on lõpuni salajane. Keegi ei näe valija poolt sedelile tehtud valikut. Pärast kasti laskmist on sedel anonüümne ehk seda ei saa seostada valijaga.
3. Jaoskonnas antud häälte lugemine on avalikult jälgitav ja tulemuse kujunemine seeläbi aus. Hääletaja jääb anonüümseks kogu protsessi jooksul.
4. Jaoskonnas loetud tulemus selgub avalikult ja selle põhjal koostatakse valimistulemuse protokoll. Elektroonilisel hääletamisel tuleb usaldada tarkvara, et see arvutas õigesti tulemused ja tal ei olnud koostaja poolt antud eesmärki, et mõni kandidaat saab endale ka mõne teise kandidaadi hääled.
5. Jaoskonnas paberil antud hääl on odavam kui elektrooniliselt antud hääl.
6. Eeltoodust lähtudes on igati põhjendatud, et parlament ise ei kasuta elektroonilist hääletamist salajaseks valimiseks ja kasutavad paberit hääletajale vabaduse ning hääle salajasuse tagamiseks.

Kirjutasin sellest ka ERR-i jaoks pikema loo “Kiri: miks riigikogu ei e-hääleta presidenti?
http://uudised.err.ee/v/arvamus/202faaa8-f2ed-4452-bb3b-9f0ca4ae4d7c/kiri-miks-riigikogu-ei-e-haaleta-presidenti

Eelnevatel aastatel on olnud vähemalt 1 kord, kus istung katkestati korduvalt vaheajaga, sest seaduseelnõu sai poolthääli ka tühjalt kohalt. Kahjuks ei fikseerinud selle toimumise aega. Pärast hääletust kuvatakse tehtud valikud tablool ka toolide ridade järgi ja nii märkaski üks Rahvaliidu või SDE liikmetest (vist oli Marrandi), et tema kõrval on ka hääl antud, kuigi tool oli tühi inimese puudumise tõttu. Juhataja võttis vaheaja, hääletust korrati ja jälle ilmus see fantoomhääl seaduseelnõule välja. Võeti uuesti tehniline vaheaeg. Kas järgmisel või ülejärgmisel korral prooviti nii, et see saadik pandi istuma hoopis teise tühja laua taha ja alles siis õnnestus tal hääletada ilma selle fantoomhääleta.