Riigikogus käib kiirmarsil valimisseaduste muutmine, et praegused erakonnad võidaksid ka 2017. aasta valimised.
Seaduseelnõu 160 SE pöörab peapeale senise valimiste korraldamise. Võtab ära Vabariigi Valimiskomisjoni töö, annab valimiste võimu bürokraatidele Riigikogu valimiste osakonnast, mille põhjal moodustatakse Riigi Valimisteenistus ega muuda ühtegi e-valimiste puudust, mis ilmnesid 2015. aastal. Kui siiani valitses jaoskondades toimuvat Vabariigi Valimiskomisjon ja piirkondlikud komisjonid(linnas, maakonnas, vallas), siis nüüd võetakse palgale valimisjuhid, kes palkavad endale personali. Valimiste äraostmine muutus juht lihtsamaks.
Ära likvideeritakse varasem Elektroonilise Hääletamise Komisjon, mis ilmselgelt ei olnud oma töö kõrgusel 2015. aasta valimistel. Nad muutuvad nüüd ilma otsustusõiguseta bürokraatideks selle sama Riigi Valimisteenistuse juures. Propaganda mõttes kaob pildilt Tarvi Martens ja poodiumile tõuseb Priit Vinkel, kelle huvi 3 viimase elektroonilise valimise kohta oli ainult selline, et mis kell on vaja krüptovõtmed saavad inimesed kohale ajada.
Eelnõu esimene lugemine oli 17. veebruaril, muudatused tuli esitada 2. märtsiks. Komisjoni istung oli 8. märtsil (teisipäev), mitte ühtegi opositsiooni poolt tulnud parandust ei arvestatud ja läbi läksid ainult justiitsministeeriumi parandused. Reformierakonnal, IRL-il ja SDE-l ei olnud parandusi, mis tähendab nende rahulolu eelnõuga ja veendumust, et nad juba ongi valimiste võitjad. Dokument komisjoni otsustest avaldati reedel 11. märtsil. Saalis toimub II lugemine järgmisel teisipäeval 15. märtsil. See jätab sisuliselt esmaspäeva rohkem kui 90 Riigikogu saadiku jaoks, et tutvuda komisjoni otsusega(47 lehekülge)
Sisse jäävad puudused, et elektrooniliste häälte lugemist alustatakse valimispäeval kell 19. Kui see algaks koos jaoskondade sulgemisega kell 20, siis saaks kasutada foto ja videotehnikat elektrooniliste valimiste aususes veendumiseks. Praegu on just see argument, et jaoskonnad on veel lahti, mispärast ahistatakse vaatlemist hullemini kui mustkunstniku trikkidele jälilesaamist.
Elektroonilist hääletamist ei hakata jätkuvalt korraldama valimispäeval, nagu Põhiseaduses on kirjas – pühapäeval.
Kuigi nüüd on seaduses kirjas, et kaebuse saab esitada ka ametnike poolt seaduse täitmata jätmise peale, siis jätkuvalt toimub elektrooniliste häälte lugeminine Riigi Valimisteenistuse ja Vabariigi Valimiskomisjoni ühisel tööl ning selle kohta esitatavat kaebust peab lahendama Vabariigi Valimiskomisjon. Mina näen siin huvide konflikti, täpselt 2015. aasta sündmuste kordumist.
Eelnõu ei nõua valimiste tarkvara (valimisrakendus) auditeerimist ehk veendumist “valimiskasti” ausas töös.
Eelnõu ei näe ette võimalust elektroonilisi hääli korduslugeda kui esimesel korral ametnike poolt rikuti seadust või saadi tahtlikult vale tulemus(valimiste võitja). Näiteks paberil antud häältele on ette nähtud korduslugemise võimalus ja tulemuse kontroll.
Eelnõus säilib senine viga, et elektrooniliste valimiste tulemus sisestatakse serverisse ja pärast seda toimub valimiste süsteemi andmete tervikluse kontroll ja tulemuse allkirjastamine. Sellele vastab olukord, kus jaoskonnakomisjon teatab paberipakkide põhjal, et võitis Reformierakond ja järgmisel päeval nad kontrollivad, et seal pakis olid sedelid 2 pitseriga ehk keegi polnud lihtsalt tühje paberilehti nende hulka poetanud.
Kõige enam häirib mind uue bürokraatliku struktuuri rajamine(Riigi Valimisteenistus), mis hakkab pugema andmete varjamiseks igasuguste ametkondlike reeglite taha ja infot varjama. Kui Kaitseministeerium kasutab salastamist sõjaliste rajatiste kaitseks, siis Riigi Valimisteenistus saab samu ettekäändeid kasutada mille varjamiseks? Ainult oma äraostetud töö varjamiseks või töövigade varjamiseks. Kui varem olid juriidiliselt sõltumatud kohapealsed komisjonid ringkonnas või maakonnas, siis nüüd on alluvuslikud suhted Riigikogu ametnikelt üle kogu riigi ja see tähendab, et valimiste äraostmine muutus lihtsamaks. Vähem inimesi, suurema võimuga ja tulemuse ausus peidetakse ametkondlike tõkete taha.