2015. aasta e-valimised toimusid 7 päeva jooksul 19.-25. veebruarini. Kokku 153 tundi. Kõik jaoskonnad olid samal perioodil avatud 3 poolikut päeva ehk 8 tundi päevas ja kokku 24 tundi. Maakonnakeskused ja suurlinnade mõned jaoskonnad olid sellele lisaks avatud veel 4 päeva (8 tundi päevas) ehk 32 tundi.
Elektrooniliselt valis 176 491 inimest, mis tähendab 1153 valijat tunnis. Jaoskonnas eelhääletas 119 618 inimest ehk 56 tunni jooksul keskmiselt 2136 inimest 1 tunni jooksul. Kui neid võrrelda, siis elektrooniliselt 1153 valijat tunnis on pea poole vähem kui 2136 jaoskonnas käinud inimest.
E-valimised: päeva kohta antud hääled. Graafik Virgo Kruve
Graafik päeva jooksul antud e-häältest südaöö või hääletamise lõpetamise seisuga. Esimesel päeval oli see 15 tundi ja viimasel päeval 18 tundi. Enim hääletas esimesel päeval ehk neljapäeval, kõige vähem laupäeval(3. päeval).
Eesti valib jätkuvalt paberil!
Järgnev graafik oli tehtud ingliskeelse osa tarbeks ja sellel on kujutatud Eestis antud pabersedelite ja elektrooniliste häälte arv 2005-2015 aastatel ja kokku 8 valimist. Tõlge: “I-votes” on e-hääled(punane), “Early voting on paper” tähendab eelhääletust jaoskonnas paberil(roheline) ja “Election day(paper) on valimispäeval (ainult) pabersedeliga(sinine). KOV – kohaliku omavalitsuse valimised, RK – Riigikogu valimised, EP – Euroopa Parlamendi valimised.
Suurem osa häältest antakse jätkuvalt paberil eelhääletusel(roheline) või valimispäeval(sinine). Elektroonilised hääled(punane) on kasvanud aga valijate aktiivsus mitte. Graafik Virgo Kruve.
Omaette küsimus on e-valimise mõju aktiivsusele ehk milline osa valimisõigusega inimestest kasutab seda. Eestis on parlamendi valimine(ja KOV ning EP) olnud langustrendis alates 1992. aastast ning 21. sajandil on häälte üldarv kasvanud(kodakondsuse saamise läbi).
Järgnev graafik on valimisaktiivsus (%, siniselt) ja elektrooniliselt antud häälte arv(punaselt, mõõtkava paremal). L=KOV, P=Riigikogu
i-voting has not increased voter turnout or participation. Number of i-votes has increased but participation stayed the same.
Graafiku tekst: Elektrooniline valimine ei ole tõstnud valimisaktiivsust(%, sinine), valimistel osalemist. Elektrooniliste häälte arv(punaselt) on seejuures kasvanud.
Kohaliku volikogu valimised.
2005. valimisaktiivsus 47,4%, elektrooniliselt valis 9317 inimest
2009. valimisaktiivsus 60,6%, elektrooniliselt valis 104413 inimest
2013. valimisaktiivsus 58%, elektrooniliselt valis 133808 inimest
Kõige selgemalt tuleb välja elektroonilise hääletuse mõju puudumine Riigikogu valimiste. Osalus oli 61,9 %, 63,5 % ja 64,2 % aga antud elektrooniliste häälte arv kasvas 483 % (30275 inimest 2007. aastal ja 176491 inimest 2015. aastal)
Riigikogu valimisel osalemine (%) ja antud i-hääled(internetis)
2007. valimisaktiivsus 61,9% – 30275
2011. valimisaktiivsus 63,5% – 140846
2015. valimisaktiivsus 64,2% – 176491
Euroopa Parlamendi valimistel juhtus hoopis valimisaktiivsuse langus 16,8 % võrreldes varasemaga (7,4 punkti), kuigi elektrooniliselt anti ligi poole rohkem hääli(58 tuhat vs 103 tuhat).
Euroopa Parlamendi valimisel osalemine (%) ja elektrooniliselt valijad
2009. valimisaktiivsus 43,9 % – 58669
2014. valimisaktiivsus 36,5 % – 103151
Lõpuks võib ka väita, et tänu elektronilisele valimisele ei ole osalemine veelgi rohkem langenud, kuid see ei olnud e-valimiste kehtestamisel eesmärk. Need pidid konkreetselt tõstma valimisaktiivsust. Ometigi nägime, et Euroopa Parlamendiga tuli hoopis osaluse langus. Eestis leidub ennast teadlasteks nimetavaid inimesi, kes on avaldanud tekste just sellise väitega, et tänu elektroonilisele valimisele oli aktiivsus 2 % suurem(selline oli küsitlusega leitud osa) kui oleks muidu olnud.
Kindlasti saab järeldada, et kasvanud on eelhääletuse tähtsus ja langenud valimispäeval jaoskonnas pabersedelit täitmas käimine(üle-eelmine graafik). See tähendab, et aina suurem osa hääli antakse aktiivse valimiskampaania ajal.
Numbrid e-valimiste kohta
Tarvi Martensi saadetud failist VVK andmed e-häälte kohta 2015. aastal, mida näidati valimispäeval lugemise juures viibinutele. Sisaldab infot enim e-hääli andnud jaoskondade kohta, e-hääled maakondade kaupa, jne.
TOP10 jaoskondades sai enim hääli Eesti Reformierakond ja Haabersti 7. jaoskonnas lausa 53% kõigist e-häältest.
TOP10 jaoskonda antud e-häälte järgi ja kui palju e-hääli said 6 edukamat erakonda. Graafik Virgo Kruve, andmed VVK
| Jaoskond |
e-hääli |
|
| Tallinn, Haabersti linnaosa, valimisjaoskond nr. 7 |
2256 |
|
| Tartu linn, valimisjaoskond nr. 6 |
1898 |
|
| Tartu linn, valimisjaoskond nr. 11 |
1680 |
|
| Harju maakond, Rae vald, valimisjaoskond nr. 1 |
1615 |
|
| Harju maakond, Viimsi vald, valimisjaoskond nr. 2 |
1467 |
|
| Tartu linn, valimisjaoskond nr. 1 Tartu linn |
1466 |
|
| Tartu linn, valimisjaoskond nr. 7 Tartu linn |
1447 |
|
| Tallinn, Mustamäe linnaosa, valimisjaoskond nr. 54 |
1399 |
|
| Tallinn, Kristiine linnaosa, valimisjaoskond nr. 22 |
1370 |
|
| Harju maakond, Harku vald, valimisjaoskond nr. 3 |
1349 |
|
|
|
|
| Ringkond |
e-hääli |
Sh välismaalt |
| 1 – Haabersti/Kristiine/Põhja-Tallinn |
19208 |
290 |
| 2 – Kesklinn/Lasnamäe/Pirita |
22796 |
421 |
| 3 – Nõmme/Mustamäe |
17671 |
253 |
| 4 – Harju/Rapla |
32541 |
422 |
| 5- Hiiu/Lääne/Saare |
11036 |
148 |
| 6 -Lääne-Viru |
7570 |
149 |
| 7 – Ida-Viru |
5452 |
66 |
| 8 – Järva/Viljandi |
11244 |
191 |
| 9 – Jõgeva/Tartu |
11836 |
181 |
| 10 – Tartu Linn |
14269 |
269 |
| 11 – Põlva/Valga/Võru |
11947 |
158 |
| 12 – Pärnu |
10921 |
199 |
|
|
|
| KOKKU |
176491 |
2747 |
|
|
|
|
|
|
| Maakond/linn |
hääli |
|
| Harju maakond |
26832 |
|
| Hiiu maakond |
1891 |
|
| Ida-Viru maakond |
5386 |
|
| Jõgeva maakond |
4552 |
|
| Järva maakond |
3930 |
|
| Lääne maakond |
3609 |
|
| Lääne-Viru maakond |
7421 |
|
| Pärnu maakond |
10722 |
|
| Põlva maakond |
3794 |
|
| Rapla maakond |
5287 |
|
| Saare maakond |
5388 |
|
| Tallinn |
58711 |
|
| Tartu linn |
14000 |
|
| Tartu maakond |
7725 |
|
| Valga maakond |
3414 |
|
| Viljandi maakond |
6501 |
|
| Võru maakond |
4581 |
|
| välismaa |
2747 |
|
|
|
|
| KOKKU |
176491 |
|
.
| Isikud, kes andsid enam kui 3 häält |
57 |
| Isikud, kes andsid 3 häält |
254 |
| Isikud, kes andsid 2 häält |
3723 |
.
| Platvormid (korduvatega) |
|
|
| Windows |
167713 |
92,62% |
| MacOSX |
11303 |
6,24% |
| Linux |
2068 |
1,14% |
| KOKKU’ |
181084 |
|
.
Agaramad e-hääletamise kohad: (Masina nimi)
Siseministeerium
Elion
Maksu- ja Tolliamet
Swedbank
Tallinna Linnavalitsus
Eesti Energia
Rahandusministeerium
Keskkonnaministeerium
Tallinna Tehnikaülikool
Tallink
.
Elektrooniliselt hääletajad vanuse järgi. Graafik Virgo Kruve, andmed Vabariigi Valimiskomisjon
Minule tundub see kahtlasena, et noored kasutavad nii vähe elektroonilist hääletamist ja eakad inimesed üle 60 eluaasta teevad seda nii palju. Ma arvan, et selle taga on perehääletus, kus nooremad inimesed valivad oma eakate sugulaste nimel või abistatakse neid võõraste poolt. Mina ise tean fakti, kus eakale inimesele helistati e-valimiste ajal ja sooviti tulla tema koju teda aitama e-valimisega.
Tegin ka täpsema jaotuse vanuse kaupa.
Elektrooniliselt hääletajad vanuse järgi (Riigikogu 2015). Graafik Virgo Kruve, andmed VVK
Elektroonilisel valijal ei olevat enam ühte väljatoodavat profiili. Varem olevat see olnud linnas elav ja nooremad inimesed. Viimased vaadeldud valimised on “teadlased” hakanud rääkima ilma eristuvate tunnusteta valijatest. Ometigi on need olemas: majanduslikult paremas seisus(omavad arvutit), need inimesed on õppinud arvuti kasutamist(kas töötavad või õppisid koolist) ja nad valivad valitsusse kuulunud parteisid, eriti Reformierakonda.
Lisatud 5.10.2017 Hääle muutmine ehk uue hääle andmine on väga väikse arvu valijate tegevus. KOV2013: 1.93% (2586 valijat), EP2014: 1.69% (1743 valijat), RK2015: 2.29% (4034 valijat).
Logifailide analüüsi käsitlev sissekanne, milles leidub järeldus: Vanad ja nobedad e-hääletajad. Sisaldab graafikut, mille järgi valijatel vanuses 94+ oli mitu sünniaastat järjest valimistel osalemine 100 % ehk selle sünniaastaga valijad ei läinud ükski jaoskonda, vaid kõik andsid e-hääle.
Graafik 1.
Naistel vanuses 94+ on 4-6 sünniaastat järjest, kus valimistel osalemine oli 100 %, seda just e-valimistega. Viimati olid e-valijad kõik elusolevad naised vanuses: 98, 99, 102 ja 104 aastat( sünniaastad 1911 kuni 1917.) Pilt Heiberg, Parsovs ja Willemson logifailide analüüsist lk 31.
Teiseks on vanad hääletajad ka selgelt kiiremad kui neist 80 aastat nooremad. Näiteks Eesti vanimal 104-aastasel naisel olid nii nobedad näpud, et valis alla 35 sekungiga. Taavi Rõivasel kulus valimisi tutvustava video põhjal üle 1 minuti. Samuti kulus ligi 3 minutit valijatel vanuses 18-32 eluaastat.
Graafik 2.
Logifailide analüüsist graafik hääletuseks kulunud aja ja valija vanuse seosest. Näitab, et nobedad valijad on vanad valijad ja noored on neist 2 minutit aeglasemad.
.