Pühapäeva pärastlõunal alustasin Venemaa valimisjaoskondade vaatlemisega. Neil oli 10 tuhat jaoskonda varustatud videokaameratega ja seda sai iga soovija jälgida. Tehniliselt oli vaja flash videot näitavat tarkvara. See on vanenev ja kasutuselt kaduv tehnoloogia, näiteks Soome YLE loobub flashi kasutusest. Eestis kasutavad seda endiselt ERR ja Postimees suurimatest. Pildi kvaliteedile mul siiski etteheiteid ei ole, sest ühendus toimis, katkestusi ei olnud ja ümberlülitus oli kiire.

Valimised võitis oodatult Ühtne Venemaa, mis sai eelmisest korrast parema tulemuse ja võib praeguse 343 kohaga saada konstitutsioonilise enamuse. Varem oli neil 238 kohta, enamuseks oli vaja 226 (Riigiduumas on 450 liiget). Teisele kohale tulid kommunistid Gennadi Zjuganovi juhtumisel 42 kohaga(kaotasid 50), kolmandale kohale Žirinovski liberaalid 39 kohaga (varem 56) ja neljandale kohale Õiglane Venemaa Sergei Mironovi juhtimisel 23 kohaga (varem 64). Rohkem erakondi ei ületanud 5 protsendilist valimiskünnist, kuigi nimekirjas oli 14 parteid. Ainsana sai hääli juurde Dmitri Medvedjevi ja Vladimir Putini Ühtne Venemaa, lausa 105. Teised kõik kaotasid.

Valimisjaoskonna pilt oli ruumi kahest osast: valimiskomisjonist sedelite väljastamisel ja eraldi valimiskastist. Sellele sarnanevat süsteemi prooviti juba 2012. aastal presidendi valimistel ja suuremas ulatuses. Kuni Kaug-Idani välja. Toona vaatasin Vladivodostokki, Magadani, Baikali järve ääres olevat talumaja ja lõpetasin õhtul Kaliningradis. Seekord nägi idas Krasnojarskist kuni Moskvani. Proovisin ka St. Peterburi kaameraid aga neist paarikümnest erinevast jaoskonnast paljudes linnades ei saanud ma ühtegi pilti. Lisaks oli linn kaardi teise värviga, mis võis tähendada ülekannete puudumist.

Videoülekanne jaoskonnast on hääletamisele ja demokraatiale kasuks. Sellega saab kontrollida, et valimiskasti panevad sedeleid vaid valijad ise. Eelmisel korral nägin kusagil Siberi kandis jaoskonda, kus tuli perekond(mees, naine, laps) ja sedelid anti mehele ja naisele aga kabiini läks sedelitega vaid mees. Naine ootas lapsega valimiskabiini ja komisjoni laua vahel seistes. See on rikkumine, sest sedeli peab täitma valija ise, mitte usaldama seda abikaasale. Nad oleksid pidanud ükshaaval hääletama või valvama last vaheldumisi. Siiski ei näe ma selles kaebuse väärilist rikkumist, sest naine oleks saanud protestida aga ta ulatas ise sedeli mehele. Pealegi on Eestis jaoskondade väline elektroonilise hääletamise süsteem, kus keegi ei tea tegeliku hääletaja isikut või tema vaba ja salajase hääletuse võimaluseta jätmist. Meil on rikkumisele avatud 1/3 kõigist häältest, Venemaa puhul oli 1 rikkumine tuhandete valijate kohta jaoskonnas.

Videokaamera toimib ka propagandaks. Ta näitab neid tegelikke venelasi, kellega valitsus meid hirmutab ja kelle ohule viidates loobusime iseseisvusest ja lubasime sisse ingliskeelsed baasid. Pean ütlema, et minu arvamust jaoskondade pildi nägemine muutis, sest nad olid meile sarnased. Nende jaoskonnad olid ka klassides, koridorides, spordisaalides, kabinettides ja isegi raamatukogus. Eelmisel korral vaatasin huviga, kuidas Kaliningradis võimlas häälte kokkulugemise järel loobiti korvpalli ja puhati spordis kasutatud mattidel.

Venemaa kasutab Eestist erinevat sedelit. Eestis on väike tükk paberit, millele tuleb kirjutada kandidaadi number. Venemaal on suured nimekirja sisaldavad lehed, millel olevasse kasti teed risti. Need on A4 laiused aga pikkus oli erinev, kuni 2-3 lehe kõrgust. See tähendab nende lugemise ebamugavust. Teisest küljest on raske sellist häält rikkuda loetamatu numbriga. Eestis on igal valimisel umbes 3 tuhat valijat, kelle number on loetud kehtetuks. Lisaks teadmata hulk valijaid, kelle kirjutatud numbrist said lugejad valesti aru ja kelle hääl läks kandidaadile, keda valija ei valinud.

Häälte lugemisel ei olnud ühtset süsteemi. Nägin selliseid jaoskondi, kus inimesed istusid laua ümber ja üks nimetas hääle saanud partei ning ulatas selle siis vastavat virna koguvale komisjoni liikmele. Isegi videoülekandest kuulsin hääle saanud parteid ja võisin näha, et sedel läks ikkagi selle virna. Teine võimalus oli selline, kus ruumis olid erinevad lauad ja komisjoni liikmed jalutasid häälte pakiga selle vahel ringi ja panid sedeleid virnadesse. See oli kiirem variant, sest korraga võis sedeleid jagada 4 inimest ja ülejäänud ei pidanud ootama ühe inimese järel. Samas ei tõestanud see häälte õiget ja ausat lugemist. Vaatlejaid nägin istumas kusagil eemal, nemad ei oleks kummalgi juhul saanud kontrollida sedelite õigest pakki panemist.

Kolmas variant oli elektrooniline lugemine (valimismasin). Õigupoolest paberist sedelite skaneerimine ja tulemuse elektrooniline kokkulugemine. Sellega võis ka olla probleeme. Näiteks tekkis rike sedelite seadmesse söötmisel. Sattusin vaatama Красноярск, Верхняя ул., 3Б jaoskonda number 290, kus oli 2 sellist lugemise seadet. Kaamerale lähemal olnu läks katki. Vähemalt tuli sinna juurde ka teine naine ja nad arutasid midagi paberi vaatamise ja seadme ekraanilt lugemisega. Isegi paar tundi hiljem, istusid nad äraootavalt seal ruumis. Kuidas asi lahenes, jäi minul nägemata. Igatahes öösel nende aja järgi kell 3 istus endiselt ärakoristatud ruumis üksik mees. Tõenäoliselt said ikkagi tulemuse loetud ja koju minna.

Lugemise kiirus on Venemaal hoopis teise mõõtmega. Täiesti tavaline oli vaadatud jaoskondades, et nad lugesid kuni südaööni. Vähesed lõpetasid selleks ajaks. Vähemalt pooled jaoskonnad lugesid ka öösel 2 ajal. Võimalik, et kaamerad olid suuremates jaoskondades, kus oli ka rohkem valijaid. Väiksed asulate ja külade jaoskonnad olid selleks ajaks juba lõpetanud. Eesti kohta võin öelda, et suurema osa tulemustest on 2 tunniga ja õhtul 23 ajal on suurem osa hääli juba loetud ning on jäänud suuremad jaoskonnad. Kirjutan seda teksti esmaspäeva lõunal ja selleks ajaks ei ole ka veel kõik hääled loetud. Kell 13.48 oli valimiskomisjoni ülekanne ja selle juhi Pamfilova sõnad, et „me läheneme sajale protsendile.“ Kõrvalepõikena toon Suurbritannia, kus tulemusi loeti ka läbi öö ja tulemusi teatati(kuulutati suuliselt võitja välja) järgmisel hommikul ja lõunal. Inglased kogusid kõik hääled lugemise keskustesse, Venemaa ja Eesti loevad hääli nende andmise jaoskonnas.

Ümberkäimine hääletamise sedelitega oli Venemaal samuti erinev. Nendest elektroonilistest lugemise masinatest läbi käinud sedelid said julma kohtlemise osaliseks. Nad kägardati kokku, või rulliti kokku ja siis topiti tavalistesse kilekottidesse. Need ei olnud turvaliseks säilitamiseks. Vähemalt ümberkäimise põhjal tundus, et nende järellugemist ei toimu. Kui peaksin nimetama valimisi iseloomustavat heli, siis oli selleks kleeplindi tõmbamine rullist, et pakkida kilekotti häältega. Samas nägin teisi jaoskondi, kus sedelid loeti hoolikalt virnadesse ja igaüks neist pandi eraldi pruuni ümbrikku.

Venemaa valimiskastid on läbipaistvad, Eestis on läbipaistmatu plastik. Nende süsteemi puudus on osadest kokku monteerimine, mis nõuab ühenduskohtade plommimist paberiga. Neil ei olnud aasasid nagu Eestis, millest saaks numbriga turvaplommi läbi panna. Eesti valimiskast on selle tõttu turvalisem, sest ära käib ainult kaas ja seda saab eritellimusega valmistatud plommidega sulgeda. Venemaa kastidel käib ära põhi, kaas ja seinad mitmeks tükiks. Paber ja tempel tunduvad minule koos liimiga palju nõrgema variandina, sest templi saab paberile alati uuesti lüüa, plommi numbrid on unikaalsed. See tuletab meelde võltsimist Res Publica sisevalimistel, kus valimiskasti põhi võeti öösel ära ja pandi asemel endale vajaliku kandidaadi sedeleid.

Valimisjaoskondade korrastamine pärast valimisi. Reegliks näis olevat valimisjaoskonna atribuutika mahavõtmine, kasutatud mööbli tagasiviimine ja esialgse olukorra taastamine. Nägin ruumi, mis muutus laudadega klassiks. Või kadusid koridorist või võimlast sinna toodud lauad, toolid, hääletuskabiinid, valimiskastid, liput, plakatid, jne. Pärast südaööd olidki osad jaoskonnad, kus hämaras ruumis ei olnud enam midagi valimistele viitavat. Samas nägin ruume, kus olid põrandal kasutamata jäänud sedelite äralõigatud servad. Ilmselt pidi siis koristaja tulema hommikul. Samas nägin ka harja ja kühvliga sodi kokkupühkimist. Oleks huvitav teada Eesti praktikat. Kas me oleme neist erinevad?

Valimiste vaatlejaid pidi registreerimise järgi olema üle 300 tuhande aga tegelikult tuli neid kohale veerandi võrra vähem. Valimisjaoskonda pandud kaamerad aitasid kaasa ausamatele valimistele aga alati jääb kahtlus, et mis toimus nendes teistes, kus ei olnud kaameraid. Seda saaks ju võrrelda kui vaadata tulemusi jaoskondades. Ilmselt ei hakka keegi seda tegema, sest tulemustega näivad kõik osalejad rahul olevat.

Valimispidu Venemaal ei näinud. Eestis on ülekanded tulemusi ootavate erakondade peakontoritest. Venemaal näidati Putini külaskäiku Ühtse Venemaa kontorisse, kus oli kohal ka Medvedjev aga seal ainult kõneldi ja tehti pilte. Keegi ei söönud, joonud ega tantsinud. Televisioon näitas debatisaadet või tegi ülekandeid valimiskomisjonist.

PS. lisasin rubriiki e-valimised, sest osades jaoskondades toimus sedelite elektrooniline lugemine (skaneeriti ja valija valik tuvastati tarkvaraga). Videopilti sai vaadata aadressilt http://webvyboryedg.ru aga see oli eelmistel valimistel teistsugune ja võib tulevikus omakorda muutuda.

Allikas: https://www.virgokruve.com/venemaa-riigiduuma-valimised-2016-vaatlemine/