5. septembril tehti avalikuks ID-kaardi kiipi puudutav turvarisk. Välismaalt oli info Riigi Infosüsteemi ametile tulnud 30. augustil. Poliitikud ja ametnikud korraldasid selle kohta pressikonverentsi, mida opositsioonis olev Reformierakond kasutas ära valitsuse ründamiseks. See olevat e-riigi maine kahjustamine kui rääkida ID-kaardi kiipi puudutavast turvariskist. Praegu käib suuremahulise rahapesu kohta info avaldamine Danske Bank Eesti filiaalis, kuid selles Reformierakond ei näe riigi maine kahjustamist. Põhjus on nende endi seotus: Venemaa ja Aserbaidžaani rahade pesemise ajal olid rahandusministrid Reformierakonnast: Jürgen Ligi ja Maris Lauri. Neist viimane oli Finantsinspektsiooni riigipoolne esindaja kui Taanist(jälle välismaalt) saabus info, et selle panga grupiga ei olnud rahapesu tõkestamisega kõik korras.
Huvitav oli vaadata teiste parteide käitumist. IRL, SDE, Vabaerakond ei väljendanud eriti midagi, mis meedias oleks äramärkimist väärinud. Reformierakond vähendas info olulisust, sama tegid ka ametnikud, et “risk on hüpoteetiline.” Sõna “turvarisk” oli piisav, et EKRE (endine Rahvaliit) muutuks aktiivseks elektrooniliste valimiste ärajätmise nõudjaks. Nad kasutasid olukorda ära, et tähelepanu saada. See on võrreldav olukorraga, et toimub inimese surmaga lõppev avarii ja seejärel nõuad kogu liikluses sõidukiiruse alandamist 50 peale. See on teoreetiliselt ohutu sõidukiirus, millega juht jõuab pidurdada ja inimene ei saa surmavaid vigastusi kui just rattaga üle ei sõideta.
Seisukohta ei suutnud väljendada Keskerakond. Aseesimees Karilaid ei kiirustanud järeldusega, et turvariski pärast tuleb elektrooniline valimine seekord ära jätta. Hoolimata e-valimistest, on erakond saanud head tulemused nii 2009. kui 2013 KOV valimistel. Võib prognoosida, et ka seekord on tulemus eelmistega sarnane.
EKRE pöördus valimiste ärajätmiseks Vabariigi Valimiskomisjoni kaebusega ja see jõudis Riigikohtusse välja. Otsus oli 21. septembril igati ootuspärane: turvarisk ei ole selleks põhjus.
Järeldused: EKRE jäi kindlaks oma Rahvaliidu aegsetele seisukohtadele. Kahjuks pöördus president Arnold Rüütel e-valimiste vaidlustamiseks Riigikohtu poole ainult ühes küsimuses, et võimalus mitu korda hääl anda pole põhiseaduslik. See oligi nende meelest suurim probleem? Riigikohus ei andnud hinnangut muudele põhiseadusega nõutud tingimustele: vabadus ja salajasus. Praegusel juhul ei olnud EKRE samuti edasi arenenud, et tõsiste asjadega kaebus esitada ja läksid komisjoni ebamäärase kuulujutuga.
Teine järeldus on süsteemi muutumatus. Keskerakond tuli valitsusse lubadusega teha turvalisemaks e-valimised aga vastavat komisjoni juhtiv Karilaid pole midagi teinud. Isegi mitte ettepanekut, et e-valimised lühendada taas 3 päeva peale, nagu need olid 2 esimest valimist(2005. ja 2007.). Reformierakond võidab sellest, et valida saab 7 päeva, sest neil on sellega 96 lisatundi koguda e-hääli.
Kolmas järeldus tuleneb 2015. aasta kogemustest, et alusetu on uskuda ametnike poolt reeglipärast käitumist. Probleem tuleb avalikuks teha juba enne valimisi, sest pärast häälte lugemist seda ignoreeritakse, ükskõik kui ulatuslik oli rikkumine.